ʻOku fai ʻe Hawaii e ngaahi fili tautautefito ʻi he meili. Ko e tokotaha palōte lesisita kotoa pē ʻoku maʻu ha pepa palōte ʻi ʻapi, pea ʻoku lava ke ke fakafoki ia ʻi he meili, ʻi ha puha palōte, pe ʻi ha senitā sēvesi palōte. Ko e fakahinohino ni ʻoku kōvā pe founga ke lesisita, ko e hā ke ʻamanaki ki ai ʻi hoʻo pepa palōte, mo e ngaahi ʻaho mahuʻinga ke ʻilo.

Kuo lesisita? ʻOku lava ke ke sivi hoʻo tuʻunga lesisita, fakafoʻou hoʻo tuʻasila, pea vakai ki hoʻo pepa palōte sīpinga ʻi he olvr.hawaii.gov.

Founga ke lesisita ke palōte

ʻOku lava ke ke lesisita ke palōte ʻi Hawaii kapau ko koe:

  • Ko ha kakai ʻo ʻAmelika
  • Ko ha tokotaha nofo ʻi Hawaii
  • ʻOku ke taʻu 18 pe lahi ange ʻi he ʻAho Fili (ʻoku lava ke ke lesisita ʻi he taʻu 16 ka ʻoku ʻikai lava ke ke palōte kae ʻoua kuo ke taʻu 18)

Lesisita ʻi he ʻinitaneti

Ko e founga vave taha ke lesisita ko e ʻinitaneti ʻi he olvr.hawaii.gov — ko e Sisitemi Lesisita Palōte ʻi he ʻInitaneti ʻa Hawaii. Te ke fiemaʻu hoʻo fika laiseni pe fika ID siteiti. Ko e founga ʻoku ʻave e miniti ʻe nima nai.

Lesisita ʻi he meili pe fakafoʻituitui

  • Tuku hifo ha foomu lesisita palōte mei he uepisaiti ʻŌfisi Fili pea meili ia ki hoʻo kalake konitī
  • Maʻu ha foomu ʻi ha ʻōfisi meili, laipeli, pe ʻōfisi kalake konitī
  • Lesisita fakafoʻituitui ʻi ha senitā sēvesi palōte lolotonga e palōte vave pe ʻi he ʻAho Fili (ʻoku maʻu e lesisita ʻaho tatau)

Ngaahi taimi mamate lesisita

  • ʻI he ʻinitaneti pe meili: ʻAho ʻe 30 kimuʻa he ʻAho Fili
  • Fakafoʻituitui: ʻOku maʻu e lesisita ʻaho tatau ʻi he ngaahi senitā sēvesi palōte, kau ai e ʻAho Fili

Kapau kuo ke hiki, liliu ho hingoa, pe teʻeki te ke palōte toki ʻosi, fakafoʻou hoʻo lesisita ʻi he olvr.hawaii.gov ʻi he taimi feʻunga kimuʻa he fili.

Founga ʻoku ngāue ai e palōte ʻi he meili

Talu mei he 2020, kuo hoko ʻa Hawaii ko ha siteiti fili ʻi he meili kotoa. Ko hono ʻuhinga eni kiate koe:

  1. ʻOku aʻu mai hoʻo pepa palōte ʻi he meili — ʻi he ʻaho ʻe 18 nai kimuʻa he ʻAho Fili. ʻOku ʻoatu ia ki he tuʻasila ʻi hoʻo lesisita palōte.
  2. Sivi fakalelei hoʻo pepa palōte — ʻoku lava ke ke fekumi ki he kau kaniteiti mo e ngaahi meʻa kimuʻa pea ke fakaʻilonga hoʻo pepa palōte. Fai hoʻo taimi.
  3. Fakaʻilonga hoʻo pepa palōte — ngāueʻaki ha peni ʻuliʻuli. Fakafonu e ʻōvale ofi ki hoʻo ngaahi fili ke kakato. Muimui ki he ngaahi fakahinohino ʻi he pepa palōte.
  4. Fakamaʻu mo saini — tuku hoʻo pepa palōte kuo fakaʻosi ʻi he sila fufū, pea ki he sila fakafoki. Saini e sila fakafoki. ʻOku fiemaʻu hoʻo saini — ʻoku sivi ia fakataha mo hoʻo lesisita palōte, ko ia saini ʻi he founga naʻa ke lesisita ai.
  5. Fakafoki hoʻo pepa palōte — ʻoku ʻi ai ha founga ʻe tolu (vakai ʻi lalo).

Founga ke fakafoki ai hoʻo pepa palōte

  • Meili ia: ʻOku ʻikai fiemaʻu ha sitampi — kuo totongi e sitampi. Meili ia vave ke aʻu ʻi he ʻAho Fili. Kuo pau ke maʻu ia ʻe he kalake konitī ʻi he 7:00 PM ʻi he ʻAho Fili.
  • Puha palōte: ʻOku tuku e ngaahi puha palōte faka-ʻōfisi ʻi he ngaahi feituʻu kehekehe ʻi he konitī takitaha. ʻOku maʻu ia ʻi he houa ʻe 24/7 lolotonga e taimi palōte pea ʻoku tānaki ia ʻi he ʻAho Fili. Kumi e ngaahi feituʻu ʻi he elections.hawaii.gov.
  • Senitā sēvesi palōte: ʻOku lava ke ke tuku hoʻo pepa palōte ʻi ha senitā sēvesi palōte lolotonga e taimi palōte vave pe ʻi he ʻAho Fili. ʻOku lava foki ke ke palōte fakafoʻituitui ʻi ha mīsini palōte faka-ʻelekitolonika ʻi he ngaahi feituʻu ko eni.

Ko e hā ʻoku ʻi he pepa palōte

Ko hoʻo pepa palōte te ne kau ai ha niʻihi pe ko e meʻa ni kotoa, ʻo fakatatau ki he fili:

Ngaahi ʻōfisi fēteli

  • Palesiteni ʻo ʻAmelika — taʻu ʻe 4 takitaha
  • Senatoa ʻAmelika — ʻOku ʻi Hawaii ha senatoa ʻe 2, ʻoku fili ki he ngaahi taimi taʻu ʻe 6
  • Fakafofonga ʻAmelika — ʻOku ʻi Hawaii ha vahefonua fale alea ʻe 2

Ngaahi ʻōfisi siteiti

  • Kōvana mo e Tokoni Kōvana — taʻu ʻe 4 takitaha
  • Senatoa Siteiti — hoʻo vahefonua seneti makehe
  • Fakafofonga Siteiti — hoʻo vahefonua fale makehe
  • Kau talasiti ʻo e ʻŌfisi ʻo e Ngaahi Meʻa Hawaii (OHA)

Ngaahi ʻōfisi konitī

  • Meʻa
  • Kau mēmipa kōsolo konitī — hoʻo vahefonua kōsolo makehe
  • ʻAteni Tautea
  • Kau mēmipa poate kaungāʻapi (Honolulu pē)

Ngaahi meʻa palōte

Ko ha ngaahi fili ʻoku kau ai e ngaahi meʻa palōte — ngaahi liliu kuo fokotū ki he konisitūtone siteiti pe saata konitī ʻoku tuʻutuʻuni hangatonu ʻe he kau palōte. Lau fakalelei e tohi fakamatala. Kapau ʻoku fakapulipuli ha meʻa, fekumi ki ai kimuʻa pea ke fakaʻilonga hoʻo pepa palōte. ʻOku ʻikai fiemaʻu ke ke palōte ki he meʻa kotoa.

Palōte fuofua vs. palōte lahi

ʻOku fai ʻe Hawaii ha palōte fuofua (angamaheni ʻi ʻAokosi) mo ha palōte lahi (ʻi Nōvema). Ko e palōte fuofua ʻoku ne fakasiʻisiʻi e kau kaniteiti; ko e palōte lahi ʻoku ne tuʻutuʻuni pe ko hai te ne hū ki he ʻōfisi. ʻOku ʻi Hawaii ha palōte fuofua ava — ʻoku lava ke ke palōte ʻi he palōte fuofua ʻo ha pāti, ka ʻoku lava pē ke ke palōte ʻi he palōte fuofua ʻo ha pāti ʻe taha ʻi he fili takitaha.

Ngaahi ʻaho mahuʻinga

Ko e ngaahi ʻaho fili mo e ngaahi taimi mamate ʻoku fokotuʻu ʻe he ʻŌfisi ʻo e Ngaahi Fili. Vakai ki he elections.hawaii.gov ki he ngaahi ʻaho ʻo e taʻu lolotonga. Ko e ngaahi sīpinga lahi:

  • Palōte Fuofua: Tokonaki hono ua ʻi ʻAokosi (ngaahi taʻu nōmipa mālie)
  • Palōte Lahi: Tūsite ʻuluaki hili e Mōnite ʻuluaki ʻi Nōvema (ngaahi taʻu nōmipa mālie)
  • Ngaahi Fili Makehe: ʻOku palani ʻo fakatatau ki he fiemaʻu ke fakafonu e ngaahi tuʻunga ʻātā
  • Taimi mamate lesisita (ʻinitaneti/meili): ʻAho ʻe 30 kimuʻa
  • Pepa palōte kuo meili: ʻAho ʻe 18 kimuʻa
  • Senitā palōte vave ʻoku ava: ʻAho ʻe 10 kimuʻa
  • Taimi mamate fakafoki pepa palōte: 7:00 PM ʻi he ʻAho Fili

Ngaahi tokoni ki he palōte fakapotopoto

  • Sivi hoʻo pepa palōte sīpinga vave. Vakai ki ai ʻi he olvr.hawaii.gov kimuʻa pea aʻu mai hoʻo pepa palōte koeʻuhi ke ke fekumi ki he kau kaniteiti mo e ngaahi meʻa.
  • Fekumi ki he kau kaniteiti. Vakai ki honau ngaahi uepisaiti faka-ʻōfisi, ngaahi fakamatala fakafonua, mo e ngaahi lekooti palōte kapau ko ha kau lolotonga. ʻOku fakahā ʻe he ngaahi kautaha taʻefakapāti hangē ko e League of Women Voters e ngaahi fakahinohino palōte taʻefakapāti.
  • Lau fakalelei e lea ʻo e ngaahi meʻa palōte. Ko e palōte “ʻio” ʻoku ʻikai ko e taimi kotoa ko hono ʻuhinga ʻoku ke ʻamanaki ki ai. Lau e tohi kakato, kae ʻoua ko e hingoa pē.
  • ʻOku ʻikai fiemaʻu ke ke palōte ki he lakanga kotoa. ʻOku sai pe ke tuku ha lakanga ke maha kapau ʻoku ʻikai ke ke ʻilo fekauʻaki mo e kau kaniteiti. Ko e palōte siʻi ʻoku ʻikai ne fakatāmateʻi e toenga ʻo hoʻo pepa palōte.
  • ʻOua ʻe tatali ki he ʻaho fakamuimui. Fakafoki hoʻo pepa palōte vave. Kapau ʻoku hala ha meʻa — ko ha saini ʻoku ʻikai tatau, ko ha pepa palōte kuo maumau — ko e fakafoki vave ʻoku ne ʻoatu kiate koe ha taimi ke fakatonutonu.

Ko e meʻa lahi ange ʻi he palōte

ʻOku mahuʻinga e palōte, ka ko e kau ki he ngaahi meʻa fakafonua ʻoku ʻikai tuku ʻi he puha palōte. Ko e lahi ʻo e ngaahi tuʻutuʻuni puleʻanga ʻoku hoko ia ʻi he vaha ʻo e ngaahi fili — ʻi he ngaahi fanongonongo fakafonua, ngaahi fakataha poate, mo e ngaahi taimi fakamatala fakafonua. Ko e kau fakafofonga naʻa ke fili ʻoku nau fai e ngaahi tuʻutuʻuni ʻi he taʻu kotoa, pea ʻoku nau fie fanongo meiate koe ʻi he lolotonga ʻo honau taimi, kae ʻoua ko e taimi feinga pē.

Ako pe founga ke fakamoʻoni ai   Tohi ki hoʻo kau fakafofonga   Vakai ki he ngaahi fakataha puleʻanga